Pump and dump on pettus, kus promotakse rämpsaktsiaid, krüptovara või muud sellist vähelikviidset vara eesmärgiga nende hinda tõsta ja enda aktsiad kasumiga maha müüa.
Mikromahtudega aktsiad (microcap stocks, penny stocks, pink sheet stocks) on aktsiad, mille hind jääb tüüpiliselt alla $5, aktsiate hulk on suhteliselt väike ja tavaliselt puudub ka eriline likviidsus (st ostetakse ja müüakse suhteliselt vähe, mistõttu on tavaliselt keeruline oma aktsiaid kiiresti maha müüa).
Need aktsiad erinevad tavalistest aktsiatest selle poolest, et nad ei ole kohustatud enda ettevõtte kohta erilist infot avalikustama, neil puuduvad minimaalsed nõuded (varade, aktsionäride hulga jmt kohapealt) ning nendega kaasneb tavaliselt suurem risk, kuna neil ei pruugi olla valmis toodet ega erilist majandustegevust.
Kõige nende tegurite tõttu võidakse nende aktsiatega teha pettusi. Põhimõtteliselt näeb skeem välja selline, et petis ostab omale odava hinnaga suure koguse mingit penny stocki kokku. Selle ostmise käigus võib tõenäoliselt ka hind juba tõusta, kuna kauplemismahud on tavaliselt madalad.
Seejärel saadetakse laiali hunnik e-maile või jagatakse kuskil muus kanalis “kuuma aktsiavihjet”, mis viitab aktsia tõusule ja ütlevad, et ettevõte on äärmiselt heas seisus ning aktsiahind rallib veel kordades ülespoole, nii et just praegu on parim hetk seda osta.
Teiste variantidega võidakse ka käia foorumites erinevate nimede alt postitusi tegemas, ostetakse aktsia ostusoovitusi “iseseisvatesse” investeerimisteemalistesse uudiskirjadesse, helistatakse ja tehakse aktiivmüüki, avaldatakse pressiteade, kus valetatakse ettevõtte majandustulemuste vmt aktsiahinda mõjutava info kohta ja mõnikord isegi helistatakse ja jäetakse võõraste inimeste automaatvastajatele sõnumeid sellisel moel, nagu oleks kogemata valele numbrile helistatud ja sõbrale siseinfo põhjal ostusoovitust jagatud.
Selleks hetkeks loodetakse leida terve hunnik inimesi, kes loodavad kiirelt rikkaks saada ja hakkavad seda aktsiat kokku ostma. Samal ajal hind muudkui tõuseb ja kui huvi on piisavalt suur, hakkab petis oma aktsiaid järjest kõrgema hinnaga maha müüma.
Petise jaoks parimal juhul õnnestub tal kogu oma aktsiapakk võimalikult kõrge hinnaga maha müüa ja seeläbi korralik kasum välja petta. Suurem osa pettuse ohvriks langenutest aga jäävad oma põhjendamatult kalli hinnaga ostetud aktsiate otsa istuma ja kui hästi läheb, saavad mitmeid kordi madalama hinnaga lõpuks aktsiad maha müüdud. Eeldusel, et üldse leidub muidugi mõni ostja peale seda, kui skeem on lõppenud.
Alternatiivina võidakse ka aktsiaid lühikeseks müüa (lihtsalt öeldes laenatakse sellisel juhul aktsiaid ja müüakse need maha lootuses, et tulevikus saab odavama hinnaga sama koguse aktsiaid tagasi osta ning laenatud aktsiad kasumiga tagastada). Sellisel juhul aktsiate promomise asemel levitatakse nende kohta negatiivseid uudiseid ning tehakse kõik, et hinda allapoole viia.
Ülejäänud osa skeemist on põhimõtteliselt sama, mis eespool juba kirjeldatud.
Pump and dump skeemi kasutati ka ohtralt 2017. aastal krüptomaania ajal erinevate krüptorahadega. Selleks on loodud spetsiaalseid discordi kanaleid, kus istutakse ja jagatakse infot millegi pumpamise kohta. Kusjuures mingi aeg räägiti koguni otse välja, et eesmärk on mingi krüptovara hinda üles pumbata. Reaalsuses muidugi tihtipeale need eestvedajad olid selleks ajaks oma positsiooni juba ära ostnud, kui teised hinda pumpama hakkasid.
Samuti räägib Hollywoodi film Boiler Room (2000) sellisest skeemist.
Lisalugemist