Ostude ja müükidega seotud pettused
UPS, FEDEX, Facebook marketplace kulleripettused
Suuremate ostupühade ajal sagenevad erinevad pettused, mis just millegi ostmise-müümisega seotud. Nii on viimasel ajal ka sagenenud Facebooki marketplace või mõne muu kuulutuste portaali kaudu tulevad pettused.
Näiteks soovitakse petta inimesi, kes sealtkaudu midagi müüvad. Ära tunned skeemi selliste sõnumite kaudu.
Skeem ise on suures plaanis lihtne:
- Petis võtab sinuga ühendust ja soovib sinu müüdavat eset osta.
- Maksta soovib ta selle eest nii, et raha toob sulle mingi kuller. Võib olla UPS, FedEx või midagi muud.
- Kui sa oled sellega nõus, siis võivad järgneda erinevad variandid.
Näiteks:
- Petised tahavad teada sinu personaalset infot ja detaile. Selle info annad neile suuresti siis, kui selgitad, kuhu kuller rahaga tulema peaks. See võimaldab halvimal juhul kuidagi identiteedivargust teha (kui natukene liiga agar oled info jagamisel) või vähemalt ähvardada sind sellega, et nad teavad, kus sa elad.
- Tüüpiline on see, et küsitakse sinu käest kindlustusmakset. Kuna kuller toob sulle raha ümbrikus, siis seda on vaja kindlustada. Petis küll lubab, et maksab sulle selle tagasi, aga millegipärast pead praegu sina selle eest tasuma…
- Sa võid saada meilile teavituse oma pakist või skeemitaja saadab sulle lingi, et mine sinna ja täida mingid vormid ära. Seal on kas link või fail, mida avades paned omale arvutisse mõne trooja, ransomware’i vmt pahavara. Selliseid kirju saadetakse ka niisama, ilma selle esimese skeemi osata.
- Võid saada meilile teavituse, et pakki ei õnnestunud kohale toimetada või see jäi tolli kinni. Jällegi öeldakse, et kliki linki või helista ja anna mingeid andmeid. Selliseid kirju saadetakse ka niisama, ilma selle esimese skeemi osata.
- Mõnes riigis saadetakse ka näiteks võltsitud tšekk või valeraha reaalselt kulleriga kohale. Siis selgub tavaliselt, et kogemata pandi sulle kaasa liiga palju. Palun mine nüüd ja tee tšekk rahaks või pane see valeraha panka ja tagasta ülejääk. Selle eest saad ka mingi summa kingituseks. Ehk lühidalt, sina oled see, kes vahele jääb, kui pank pettusest aru saab.
- Eestis tšekimajandus ei toimiks, aga siin kasutatakse näiteks võltsitud maksekorraldust ja öeldakse, et oih, liiga palju läks, maksa osa kohe tagasi. Kui oled jube agar ja maksadki, siis andsid lihtsalt petistele raha ja mingit laekumist sa enda kontole ei näegi. Sarnaselt võltsitakse ka maksekorraldust ja öeldakse, et pane kohe kaup teele. Tasub ikkagi ära oodata laekumine.
Eriti popp on selline skeemitamine pühade jms ajal, kus paljud ootavad pakke erinevatest poodidest. Näiteks võidakse sulle saata kiri, mis on justkui Amazonilt tulnud, aga siis klikid seal lingil ja oih…
Sama skeemi kohta ka üks artikkel:
Ja siin lisaks erinevaid pettusi kirjeldatud:
Hispaania vangiga meenub üks juhtum, kus ühe USA ettevõtte tipptöötajale helistas tema ülemus ja palus mõnemiljonilise pangaülekande teha. Hiljem selgus, et ülemuse hääl oli AI abil genereeritud ehk nn deep fake.
Tulevikus võib ilmselt oodata järjest rohkem sedalaadi kõnesid oma “pereliikmetelt” või “sugulastelt”, kes kuskil välismaal näiteks oma rahakoti ära kaotanud ja soovivad ülekannet vmt.
E-smaspäeva, Musta reede jms allahindluste pettused
E-smaspäeva, Musta reede jms suurte müügikampaaniate puhul tasub olla ettevaatlik. Väga levinud pettus on selline, et kuvatakse sulle väga suurt allahindlust, aga tegelikkuses on lihtsalt tavahinda märgitud oluliselt suuremaks. Näiteks -50% allahindlus 100 € tootelt, aga toode tavaliselt maksab hoopis 45 €.
Kõigi asjade puhul on tavahinda keerulisem kontrollida, kui ei ole varasemalt jälginud, aga IT tarvikute, kodutehnika jms puhul on väga heaks kohaks Hinnavaatluse leht. Otsid sealt omale huvipakkuva toote välja ja vaatad graafikult või konkureerivatest poodidest selle toote tavahinda.
Veel alternatiive:
- Amazoni hindade jaoks
- Euroopa poodide jaoks: idealo / Geizhals
- Leedu oma
- Läti oma
Kui ostad midagi sellist, mida Hinnavaatluses pole, siis on ehk abiks, kui paned otsingusse selle toote nime ja otsid konkureerivate poodide pakkumisi. Kui konkurendi juures on tavahind juba 50% soodsam, siis ilmselt oled sama pettuse otsa sattunud.
Abiks võib olla ka see, kui otsid naaberriikide tooteid. Näiteks Viljar Mee poolt välja pakutud viisil:
“TOOTENIMI site:.ee”
“TOOTENIMI site:.lv”
“TOOTENIMI site:.lt”
Välismaa poodidest tellides tasub muidugi ka eelnevalt poe tausta uurida, et sealtkaudu mingi pettuse või probleemse ettevõtte otsa ei satu.
Olen mõnikord neil päevil endale huvipakkuvaid tooteid otsinud ja see pettus on kahjuks ikka üsna levinud.
NB! Kui avastad, et oled mõne sellise pettuse otsa sattunud ja kogemata liiga kallilt toote tellinud, siis tagasta see toode julgelt. Ja teavita ka Tarbijakaitseametit selle e-poe tegevusest.